Kiirelt alanud kevad kestab, aga näitab juba suvist sooja ning õhutemperatuuri number ulatub mitu nädalat maikuu keskmisest (Eestis on maikuu keskmine 10°C ringis) tunduvalt kõrgemale. Kellele siis soe ei meeldi, aga tuleb tunnistada tõsiasja, et sooja kõrval on ilm püsinud ka pikalt kuiv. Seetõttu on tuleoht meie metsades vaatamata lopsaka leherüü saanud puudele ja põõsastele väga suur ja kasvab veel, kuna ilmaprognoosmudelid on ses osas ühte meelt, et ilm püsib kuiv maikuu lõpuni.
Ühe olulise põhjuse näitab atmosfäär ise kätte. Õhu juhtvool ehk jugavool, mis ümber põhjapoolkera läänest itta liigub, on sattunud sel aastal justkui liiklusummikusse. Jugavool, mis aitab Atlandi niiskeid madalrõhkkondi Põhja-Euroopasse ilma tegema, on tõusnud praguseks kõrgetele laiustele ja kulgeb üsna südasuvist liini mööda üle Barentsi mere. Tavapäraselt jääksime praegusel aastaajal jugavoolule jalgu ja Eesti ilm oleks sageli sajune ning tuuline. Aga ei ole, kuna Põhja-Euroopa ilma valitsevad praegu enamjaolt kuivad kõrgrõhkkonnad, mis on läänevoolu blokeerinud. Lisaks kaardub kõrgrõhuala serva mööda lõunast põhja sooja õhku. Tulemuseks on tuleohtlikud metsad ning Skandinaavia mägedes liiga kiiresti sulava lume tõttu tekkinud üleujutused.
Euroopa lõuna- ja idapoolne osa kannatab aga madalrõhkkondade all tugevate äikesevihmade käes, kus lisandina pakutakse rahet, tugevaid pilvealuseid tuulepuhanguid ning keeristorme.
Pikemad ilmamudelid on arvutanud, et õhu juhtvoolu ummikseis jätkub ka juunis ning praktiliselt terve Euroopa jaoks tähendab see keskmisest 3..5°C soojemat ilma. Hea on see, et merevesi soojeneb kiiremini, aga soojal ilmal on ka oma varjuküljed nagu näiteks põud ning süttivad metsad. Lõpptulemusena võivad langeda nii vee kui õhu kvaliteet.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!