Püsivalt plussipoolele tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur ajavahemikul 8.-11. aprill, mis on pikaajalisest keskmisest kuni kuu aega hiljem. Kevadtalv kestis Mandri-Eestis napilt nädala, saartel kuni kolm nädalat – ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle 5 °C Mandri-Eestis juba 16.-17. aprillil, saartel mai esimestel päevadel. Tavapäraselt juhtub see Mandri-Eestis 19.-25. aprillil ja saartel aprilli viimastel päevadel. Lumikate pidas jahedate kevadilmade tõttu pikalt vastu ning 4.-5. aprillil üle Kagu-Eesti liikunud lumesadu tõi veel rohkelt lumelisa. Lõplikult kadus lumikate alles 12.-22. aprill. Kevade (märts-mai) keskmine õhutemperatuur oli pikaajalisest keskmisest jahedam – Eesti keskmisena oli õhutemperatuur 3,2 °C (norm 4,2 °C). Kõige külmemaks kujunes märts, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -6,3 °C (norm -1,3 °C). Kevade minimaalseim õhutemperatuur registreeriti 11. märtsil Jõgeval, mil termomeetrinäit langes -27,4 °C-ni. Kõige soojem kevadkuu oli mai – Eesti keskmise õhutemperatuuriga 13,0 °C (norm 10,1 °C). 17.-18. mail jõudis Eestisse suisa südasuvine soojus, maksimaalne õhutemperatuur tõusis Lõuna-Eestis 30 ° juurde. Kevade maksimaalseimaks õhutemperatuuriks registreeriti 30,8 °C, mis mõõdeti Võrus 18. mail. Sademeid oli Eesti keskmisena kevadel 106 mm, aastate keskmine 108 mm. Kõige kuivem oli märtsikuu, mil Eesti keskmisena sadas 13 mm (norm 33 mm). Kõige sajusemaks kujunes mai – Eesti keskmine sajuhulk oli 61 mm, norm 41 mm. Mai teisel poolel Eestisse jõudnud südasuvine soojus tõi endaga kaasa ka tugevad äikese- ja hoogvihmad, mõnel pool kaasnes veel ka rahesadu. Tugev vihma- ja rahesadu tabas Haapsalut 17. mail, mil kahe tunniga sadas maha 65,1 mm vihmavett. Sõrves mõõdeti 18. mail ööpäevaseks sajuhulgaks 106,2 mm (s.o. üle 3-kordse maikuu sajunormi). 18. mai pärastlõunasel ajal esines Valgamaal Hummulis keeristorm.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!