WMO liikmesriikide andmetel oli 2003. aastal õhutemperatuur Maal 0,45°C kõrgem kui 1961-1990 aastate keskmine. Seega võib 2003. a. lugeda üheks soojemaks aastaks peale 2002. a. (+0,48°C). Kõige soojem oli 1998. a. (+0,55°C).
Alates 1861. aastast, kui hakati registreerima instrumentaalseid mõõtmisi, on Maa pinnatemperatuur tõusnud. See tõus on 20. sajandi jooksul olnud suurem kui 0,6°C. 1976.aastast tänaseni on aga temperatuuri tõusu kiirus olnud umbkaudselt kolm korda suurem kui viimase 100 aasta jooksul kokku.
Kõrged temperatuurid registreeriti ka 2003.aastal paljudes piirkondades. Euroopa kannatas enneolematu kuumalaine all juunis, juulis ja augustis. Vahemeremaadel ja Lähis-Idas olid rekordilised temperatuuri anomaaliad juunis ja juulis. Põhjapoolkeral tervikuna oli aga september ja oktoober rekordilise positiivse anomaaliaga.
Euroopa suvine kuumalaine väljendus temperatuurirekorditega Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja Hispaanias. Lääne-Euroopa kohal olnud ulatusliku kõrgrõhkkonna mõjul tõusis paljudes kohtades temperatuur üle 40°C, mis põhjustas üle 21 tuhande surmajuhtumi. Samuti tõi kuumalaine kaasa ulatuslikud metsatulekahjud ja Euroopa Alpide liustikel erakordselt intensiivse lume sulamise.
Ka Kanadas, USA-s, Hiinas ja Venemaal oli rekordilähedased temperatuurid. Indias, Pakistanis ja Bangladeshis, kus õhutemperatuuri maksimaalseteks väärtusteks mõõdeti õhusooja 45-49°C. See põhjustas näiteks Indias vähemalt 1500 inimese surma. Nagu põhjas, nii ka lõunapoolkeral olid ilmaolud ekstremaalsed. Jaanuari kuivus ja kuumus põhjustas Austraalias ulatuslikke metsatulekahjusid, mis vältasid järgemööda 59 päeva. Põuane oli ka Ida-Aafrika.
2003. aastale on iseloomulik suurte temperatuurikontrastide esinemine. Põhjapoolkeral olid temperatuurid jaanuaris võrreldes suvekuudega eriliselt madalad. Ida-Euroopa kannatas väga tugeva külmalaine all. Vene Föderatsioonis ulatus jaanuari temperatuur –45°C. Indias oli jaanuari temperatuur 5°C madalam normaalsest. Mongoolia kannatab juba kolmandat aastat külma talve ja põuase suve all. USA idaosas esinesid veebruaris tugevad lumetormid, mis põhjustasid mitmeid surmajuhtumeid.
Põud vaheldus paljudes piirkondades ning mitmetel ajaperioodidel paduvihmadega. Need põhjustasid suuri üleujutusi. Indias Gangese jõel põhjustasid need sadu surmajuhtumeid, Hiinas Kollase jõe basseinis tõid umbes 2000 inimese surma. Suured paduvihmad ja üleujutused olid ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas.
Tormide ja orkaanide arv maakera erinevates piirkondades oli samuti rekordiline – Atlandi ookeanil loendati 16 tormi, neist 7 saavutas orkaani taseme, samuti oli keskmisest rohkem torme India ookeani kaguosas. Vaikse ookeani tormide arv oli enam-vähem keskmine.
Maapealsete ja satelliitide andmete järgi oli septembris osooniauk Antarktika kohal maksimaalne, ulatudes rekordilise 2000.a. septembri suuruseni, mis moodustas 28 mln km2 . See vastandub kontrastselt eelmise aasta olukorrale, mil osooniauk oli viimase aastakümne väikseim. Merejää ulatus põhjapoolusel oli 2003.a. septembris 5,4 mln km2, mis on üle rekordiliselt madalast merejää ulatusest 2000.aasta septembris suurem vaid 0,1mln km2 võrra. Satelliitide andmed näitavad, et Arktika regioon on 1990-ndatel aastatel võrreldes 1980-ndate aastatega märgatavalt soojenenud. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!